23/10/2018

Usaldust saab kuritarvitada vaid korra

Kui tööandja istub pidevalt piltlikult öeldes alluva kõrval, ja jälgib iga tema sammu, pole selliselt töösuhtelt mingit tulemust oodata.

Ma ei tea, kui palju on meil selliseid ettevõtteid, kus töötaja tunneb pidevalt ülemuse pilku kuklas, aga kindlasti neid on. Üldistades saab öelda, et kõikides Eesti edukates ettevõtetes usaldatakse inimesi ja sellepärast nad ongi edukad, usaldus on üks edukuse alustalasid.

Kuidas tekib aga usaldus tööandja ja töötajate vahel? Näiteks on ettevõttes kõik kaupu vedavad autod GPSi vahendusel jälgitavad. See on vajalik teenuse kvaliteedi huvides, et saadetis jõuaks määratud ajaaknas kohale. Nii tuleb seda ka töötajatele rääkida. Muidu töötajad tajuvad, et neid ei usaldata üldse.

Kui töötajal on ametiauto ja kui selle kasutamise eest makstakse erisoodustust, on boonuspaketi sees erasõidud. Kuu kilometraaž on usalduse baasil kokku lepitud ja ilmselt keegi ametiautoga Uberit ei sõida. Või võtame töötelefoni kasutamise. Täna ei kontrollita hästitoimivas organisatsioonis, kuhu ja kui palju keegi helistab, usaldus on kokku lepitud limiidi ülempiir.

Eraldi teema on tööaja kasutamine. Minu hinnangul võiks töö juures olla niisugune kirjutamata reegel, et kui töö on tehtud, siis võib lahkuda. Väidan, et inimene ei suuda olla kaheksa tundi keskendunud, ta on keskendunud 4-5 tundi. On küsimus, kas tööandja nõuab tagumikutunde ja töötaja tegeleb osa ajast muude asjadega või istub kohvinurgas. Samas, kui kohvinurgas tulemuslikult tööasju arutatakse, on see tööks kasulik looming.

Töötajate ees ei või olla saladusi

Kas organisatsioonis on töötajate ees saladusi? Ei tohiks olla. Stiil “kuule ärme seda kõike töötajatele räägi” ei sobi. Tööandja peab usaldama oma töötajat, käitudes kõikidega võrdselt. Aga kas selgitada töötajaile detailselt, kuidas meie ettevõte raha teenib?

Teenust saab osutada või kaupa müüa ka ilma kontrollita nii, et inimesed tunnevad, et neid usaldatakse ja nad võtavad vastutuse pakkuda parimat teenust, parimat kaupa. Arvan, et hästitoimivas organisatsioonis juhil ei olegi kontrolli funktsiooni. Juhi funktsioon on olla juhendaja, eeskuju andja, kes oma usinusega tõmbab, mitte tõukab organisatsiooni endaga kaasa.

Karl-Eric Schneider, ASi Fitek tegevjuht

Juht peab olema alati kättesaadav, 60% tema ajast olgu planeeritud nii, et tal oleks aega töötajate jaoks. Kui töötajal on vajadus rääkida, peaks juht lähiajal selle võimaluse leidma, näiteks et “täna pärastlõunal saan rääkida.” Sel nädalal Nordic Business Forumil, järgmisel komandeeringus, räägime kahe nädala pärast, ei toimi. Kui lubatakse, et räägime, aga tegelikult ei taha rääkida, siis usaldus puudub.

Usalduse loomine on mitmekordne tegevus

Mõnikord võib usaldus kergelt puruneda. Juht võtab näiteks vastu otsuse: ajad on rasked, kontorikohv hakkab esimesest jaanuarist maksma 1 euro tassi eest. Töötaja aga saab aru, et “sa mõtled, et ma joon liiga palju kohvi, aga ma joon ju ikka 2 tassi päevas.” Aga mida teha, kui kontoripaber väheneb ilma märgatava põhjuseta? Ja kuidas seda töötajatele rääkida nii, et usaldus säiliks?

Usalduse loomine juhi ja alluva vahel on mitmekordne tegevus, mille tulemusena töötaja peab aru saama, et teda usaldatakse. Usaldus koguneb emotsionaalsele pangaarvele, kuhu tuleb teha sissemakseid vähemalt seitse korda enne, kui sealt usaldust kuritarvitades “välja võtta” saab. Seejuures ei või mõelda, et mul on “nii palju usaldust tekkinud” ja saan seda nüüd kuritarvitada. Kuritarvitada saab vaid korra, seejärel tuleb asuda taas sisse maksma.

Emotsionaalne pangaarve

Sissemaksed

Mõistmine, kiitmine, lubadustest kinni pidamine, selged ootused ja nende täitmine, siiras vabandamine, tagasiside mina-vormis

Väljamaksed

Ebasõbralikkus, lugupidamatus, lubaduste murdmine, taga rääkimine, uhkus ja ülbus, tagasiside mitteandmine ja sina-hinnangud, vihapidamine

Allikas: FranklinCovey

Finantstehnoloogia firma Fitek tegeleb elektroonse andmevahetuse EDI lahendustega, mis lihtsustavad ettevõtete vahelist kaupade ostu-müüki. Paberdokumentide või e-posti manuste asemel vahetatakse müügidokumente majandustarkvarade vahel ilma andmeid käsitsi sisestamata.

Lisateave

Fiteki poolt on Eesti Raamatupidajate Kogu sügiskonverentsil kogemusi jagamas globaalse inbound äriüksuse juht Indrek Allas, kes räägib nii e-arvete saatmisest kui ka vastuvõtmisest. Juttu tuleb kindlasti ka Arved.ee-st, mis areneb kiiresti ja kasutajaid on oktoobri keskpaigas 8000. 

Lisateave

Juulist kohustuslikuks saanud riigiasutustega e-arvetega arveldamine, kiirendab e-arvete kasutusele võttu ka erasektoris. Juunis finantstehnoloogiafirma Fitek käivitatud arvete saatmise ja vastuvõtu portaaliga arved.ee on kolme kuuga liitunud 6500 ettevõtet.

Lisateave