29/04/2020

Asume hoogsalt digipööret ellu viima

Käesolev kriis töötajate kodukontoreisse pagendamisega on kaasa toonud pealesunnitud digipöörde. Teadagi, head kriisi ei tasu lasta raisku minna ja asugem nüüd kähku ettevõtetes laialdast digipööret ellu viima. Digitaliseerime, automatiseerime, robotiseerime aega kaotamata.

Andrus Kaarelson, Fitek AS tegevjuht.

Suhtlusplatvormid on inimestel lasknud kaua kodukontoreis töötada ja tõenäoliselt jääbki vaid ekraani vahendusel töötamine osade inimeste eelistatud  töövormiks. Winston Churchilli “ühtki head kriisi ei saa raisku lasta” on pannud ettevõtjaid optimistlikult ja innovaatiliselt mõtlema ohtude võimalusteks pööramisele. Eesti kui IT ja digiriigi kuvand on pisut tuhmunud ja on aeg see taas läikima lüüa: automatiseerime finantsprotsessid ja ostutehingud täielikult paari aastaga ning muudame e-arveldamise erasektoris standardiks nagu riigiski.

Meie klientide müügiarvete saatmine elektroonilisse kanalitesse kasvas märtsis veebruariga võrreldes 3% ja möödunud aastaga võrreldes tervelt 22%. Paberarve trend on järsult langev, täna inimesed kardavad arveid käega katsuda ja kontaktivaba arvekäsitlus annab põhjuse finantsprotsesside põhjalikumale digitaliseerimisele. Näeme, et kaugtöö tegemise läbi on elektroonilise arvelduse mahud Eestis kasvamas ja ettevõtteid suunatakse jõuliselt reaalajamajanduse poole.

Arvelduslahendusi uuriva organisatsiooni Billentis andmeil liikus möödunud aastal maailmas 550 miljardit arvet, millest 55 miljardit, s.o kõigest 10% oli paberivaba. Eesti on siin selgelt teerajaja, saadetavatest müügiarvetest on siin pea 90% paberivabad.

Meie kogemusel säästavad reaalajas toimivad igapäevased äritehingud ja toimingud aega, raha ja inimtööd. Ettevõtjate jaoks kergitab reaalajamajandus tootlikkust, suurendab ekspordivõimekust ja mõjub hästi ka ettevõtjate üldisele rahulolule. Ettevõtja, kodaniku ja riigi „tühitöö“ asendatakse kvaliteetsete andmete vahetamisega. Täna on ettevõtja üldised arvestusvaldkonna kulud hinnanguliselt kuni 0,9% Eesti SKP-st ja mõjutavad ettevõtete kasumlikkust.

Oleme kolm aastat olnud Eesti riigi ostuarvete vastuvõtmise ja müügiarvete saatmise partner. Riigi otsus vastu võtta ainult e-arveid on märkimisväärselt elavdanud ka ettevõtete vahelist B2B e-arveldust, aga pikk teekond on veel ees. Erinevad ekspertuuringud on näidanud, et e-arvete automaatne töötlemine võib säästa kuludelt 60–80% ja vabanevat ressurssi saab kasutada investeerimiseks uutesse toodete ja teenuste arendamisse. Euroopa Komisjoni e-arvete eksperdirühm on hinnanud, et e-arvete kasutuselevõtt võib säästa kuni 15 eurot arve kohta. E-arvega saab kiiremini maksta, vähendada inimeste vigu ja vältida pettusi, lisaks on ettevõtjal lootust saada partnerilt raha kiiremini kätte. Euroopas on keskmine maksetähtaeg 30 päeva ümber, mis on selgelt liiga pikk. Kui e-arve muutub kogu Euroopa Liidus valdavaks, võib majanduslik kokkuhoid reaalmajanduse tegevuskavas toodud hinnangute järgi jõuda 2,3 miljardi euroni.

Mida toob tulevik? Mais tuleb turule uus makseteenus, millega lisatakse välja saadetavatele arvetele mugav maksevõimalus. See lubab lõppkliendil arve kättesaamisel selle kohe ka tasuda. Kliendi teekond on ettevõtetele ülioluline ja mugav maksmine on osa positiivsest kliendikogemusest.

Lähiaastatel on oodata e-kviitungit. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu, Pangaliidu, Eesti Raamatupidajate Kogu ja teiste organisatsioonide eestvõttel arendatakse e-kviitungi standardit. E-kviitung on struktureeritud, standardiseeritud masinloetav dokument, mis lisaks e-arve infole sisaldab ka makseinfot. Näiteks bensiini ostes läheb kviitung paberivabalt otse operaatorile, kes suunab selle majandustarkvarasse. Meie põhjanaabri Soome kohta on avaldatud arvamust, et üleminek e-kviitungitele võib säästa aastas 900 miljonit eurot. Julgen öelda, et Eestis säästaksime pea kolmandiku sellest summast.

Juhid juubeldavad kulude kokkuhoiu üle, aga kas digitaliseerimisel on ka varjukülgi? Minu hinnangul ei ole. Kindlasti väheneb inimeste mehaaniline töö, mida mõnikord ka rumalaks tööks kutsutakse. Pikemas perspektiivis tuleb raamatupidajatel hakata rohkem finantsanalüüsi pakkuma ja neist võib saada finantsohvitseri pagunite kandja.

Toetame mõtet, et riik võiks panna õla alla e-arvete populariseerimisele ja toetada esimeses laines rahaliselt neid ettevõtteid, kes on astunud samme e-arve kasutuse suunas. See võib olla rahaline tugi süsteemide juurutamiseks neile, kes on valmis arvete liikumist tõestama e-arvete raporti näol. Samuti saaks riik soodustada e-arvetele üleminekut Soome näitel, kus peatselt annab seadusandlus arve saajale võimaluse nõuda tarnijailt vaid e-arvete väljastamist.

Fiteki optimistlik visioon on, et reaalajas toimetavast Eesti ettevõtjast saab sel moel maailma õnnelikem! Miks mitte sinnapoole püüelda?

 

Fitek sai Kaugtöö Tegija märgise. See näitab, et panustame töötajate rahulolu suurendamisse, lubades paindlikku töökorraldust ja kaugtööd.

Lisateave

1. juulil täitus aasta Eesti riigile vaid e-arvete saatmist. Riik on olnud teerajaja kaasaegsetele arvelduslahendustele üleminekul Eestis ja aastaga on riigiasutused koostööpartneritelt vastu võtnud 370 000 e-arvet. Finantstehnoloogia firma Fitek, riigiasutuste e-arvete operaator hindab, et avaliku sektori vastu võetavate e-arvete osakaal kasvas enam kui kolm korda ja ulatub 98%ni.

Lisateave

Käesolev kevad pakkus kogu maailmale uudse väljakutse – kiire kohanemise kaugtööle. Ettevõtted ja asutused, kes ei ole veel asunud digitaliseerimisele või on alles digitaliseerimist alustamas, pidid leidma kiire võimaluse kohanemiseks. Seda meeldivam oli tõdeda, et mõiste „e-arve“ on Eestis oluliselt paremini tuntud ja arusaadavam kui näiteks Kesk-Euroopas.

Lisateave