19/06/2020

Liigume kiiremini e-arveldusse!

Käesolev kevad pakkus kogu maailmale uudse väljakutse – kiire kohanemise kaugtööle. Ettevõtted ja asutused, kes ei ole veel asunud digitaliseerimisele või on alles digitaliseerimist alustamas, pidid leidma kiire võimaluse kohanemiseks. Seda meeldivam oli tõdeda, et mõiste „e-arve“ on Eestis oluliselt paremini tuntud ja arusaadavam kui näiteks Kesk-Euroopas.

Iga ettevõtja eesmärk oli oma põhitegevused töös hoida. Nii ettevõtete kui ka riigiasutuste inimesed, kui vähegi võimalik, töötasid kodukontorites või ka kaugemal pere maakodudes. Elu seisma ei jäänud. Iga majandustehinguga kaasnes ostu-müügi protsess, mille käigus liigub rida dokumente. Lihtsaim ja üldsusele enim välja paistev on arve – dokument, mis kinnitab ostutehingut ja ka tasumist. Dokumentide liigutamisel ei tunnetanud sisulist erinevust varasema kontoritööga need ettevõtted ja asutused, kus müügi- ja ostuprotsessis dokumentide liikumine on juba digitaliseeritud.

Selleks, et Eestis saaks e-arveldus normiks, tegutseb Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidus e-arve töörühm. Töörühma kuulub suur hulk teenusepakkujaid: pangad, majandustarkvara arendajad ja pakkujad, turu suurimad massarveldajad ja ka e-arve operaatorid. Uus olukord turul on olnud suureks stimulaatoriks nii kõikidele teenusepakkujatele kui ka potentsiaalsetele klientidele, nii uute lahenduse loomiseks, soetamiseks kui ka olemasolevate üle vaatamiseks. Selgelt on tekkinud vajadus vaadata e-arvetele suuremalt ja laiemalt. Ei piisa ühe lüli parendamisest – tuleb vaadata kogu ostult-makseni liikumise ahelat (ingliskeelsed tuntud terminid purchase-to-pay ja order-to-cash),  kogu tarneahelat tervikuna ning laiendada e-arvelduse ökosüsteemi meie ümber ja partnerite vahel.

Eestis ei peeta ametlikku arvestust arvete koguse ja e-arvete osakaalu osas. Mitmed viimased aastad on see hinnanguliselt olnud 26-27% kogu turul liikuvatest arvetest. Seejuures ei loeta siia sisse mitte lihtsalt paberivabu arveid (sh PDF-arve), vaid just terviklikke e-arveid. Ehk siis andmeid, mida liigutatakse algusest lõpuni digitaalsel kujul ja masinloetavana.

Juba 2019. aastal käis uuringuettevõte Billentis  välja hinnang u, et Eesti e-arve tase saab olema 2020 algusest ca 40%, millega oleme Euroopa riikide esirinnas. Kahtlen, kas me päris nii kõrgele oma tasemega küündime, kuid eks järgnev poolaasta annab parema pildi, kuidas kasvanud nõudlus digitaalse tarneahela ja võrgupõhiste e-arve teenuste osas kasvab. Samuti oleneb edasiminek sellest, kuidas suudavad teenusepakkujad kaasa liikuda kasvanud nõudluse ja ka kasvanud ootustega.

Enam ei ole e-arve midagi, mida ma saadan vaid riigile (kuna seadus kohustab). E-arve tähtsus ja roll suurenevad veelgi.  Kindel on fakt, et kaugtööd hakatakse üha enam praktiseerima ning distantsilt töötamise normaalne osa on digitaalne ost, müük, arvete haldus, kinnitamine ning edastamine maksmiseks. Kiire ja vigadeta arve annab aluse kiiremaks makseks ja tehingu kinnitamiseks.

Toome ka ärilt-ärile e-arvelduse laiema kasutajaskonnani!

Andres Lilleste, ITL-i e-arve töörühma juht, Fitek AS ärijuht

Fitek lisab oma logole ja kommunikatsiooni Unifiedpost Groupi nime. Unifiedpost Group omandas Eestis, Lätis, Leedus, Slovakkias, Serbias ning Bosnia ja Hertsegoviinas tegutseva juhtiva finantstehnoloogia ettevõtte Fitek 2019. aastal.

Lisateave

Fitek sai Kaugtöö Tegija märgise. See näitab, et panustame töötajate rahulolu suurendamisse, lubades paindlikku töökorraldust ja kaugtööd.

Lisateave

1. juulil täitus aasta Eesti riigile vaid e-arvete saatmist. Riik on olnud teerajaja kaasaegsetele arvelduslahendustele üleminekul Eestis ja aastaga on riigiasutused koostööpartneritelt vastu võtnud 370 000 e-arvet. Finantstehnoloogia firma Fitek, riigiasutuste e-arvete operaator hindab, et avaliku sektori vastu võetavate e-arvete osakaal kasvas enam kui kolm korda ja ulatub 98%ni.

Lisateave